Granadas

Ma mingil hetkel reisil enam ei kirjutanud telefoni mingeid ridu meie tegemistest ja emotsioonidest ja kohe tulemus käes- lihtsalt ei suuda midagi kirja panna enam. Mul ei ole enam meeles, mida me isegi tegime, mis päeval ja kus peatusime… Kohvi üle võin ikka nuriseda- Hispaanias nad seda ka teha ei oska. Starbucksis Granadas saime mega vastikut lattet… kõrbenud maitsega tulikuum kohv, mis leidis oma otsa Plaza De Bib-Ramblal prügikastis.

Reisi kaheksandal päeval jõudsime Hispaaniasse. Meil oli tol päeval üks asi tööasjus vaja DHLiga saata, seega kiire guugeldus ja tulemus- lähim punkt asub Sevilles. Me oleks nagunii sõitnud selles suunas, lihtsalt plaanis ei olnud linnast läbi sõita. Mööda kiirteed oleks lihtsalt teinud linna ümber poolringi ning kokku oleks Farost Granadasse hotelli läbinud 456km. Peatus Sevilles osutus täitsa toredaks tegelikult kuigi meie sealoldud aeg olid niivõrd lühike et miskit erilist teha ei saanud. See tunne, et oled Hispaanias oli olemas! Mulle Hispaania meeldib.
Seville katedraali kella torni La Giralda lõunapoolne ehk väljakupoolne külg läheb restaureerimisele, parajasti pandi püsti tellinguid ning kes lähiajal minna plaanib, teab arvestada. Ma tegelikult ei teagi, kas sinna sisse ka saab minna, aga väljast fotosid teha hetkel ei tasu, pole midagi vaadata.

Granadas me magasime maha ühe lahedaima asja- me ei broneerinud mitu kuud varem ette pileteid Alhambrasse, mistõttu sinna sisse me ei pääsenud. Olgu peale, me jalutasime seal ümbruses ning sõime jäätist ja imetlesime Granada muid imelisi paiku ja vaatamisväärsusi. Käisime Sierra Nevada mäestikus, mis on ligi 3500m mere pinnast! Nii võimas! Me saime lumepalle veeretada ja lapsed said kelguga sõita. Jõime kuuma teed ja sõime jätsi. Hästi lahe on ikka reisida.

Teaduskeskuses käisime ka Granadas, mis oli ülivinge. Lastele meeldib kõik, kus saab käed ise külge lüüa ja katseid teha, uurida kuidas miski töötab ning vaadata videosid. Teaduskeskuses oli üks tore nurk- aianurk. Et inimesed, kellel pole erilist teadmist, kuidas taimed toiduks kasvavad ja mis selleks tegema peab ka aimu asjadest saaksid. Eestlasena on seda veider vaadata, aga ma ei mõtle loomulikult ainult enda vaatenurgast nign saan aru, et see on tegelikult vajalik. Et on inimesi kes ei puutu loodusega kokku ja eeldavadki et toit kasvab pakendatuna kusagil poes näiteks. Tegin sellest aianurgast pilti ka, aga hoopis muul põhjusel- mulle meeldis selle idee et taimed kasvavad maast kõrgemal ning seal ligiduses asuv väike tiigike, kust saaks ka vett aia kastmiseks.