Kodumaal käimine on iga kord lihtsalt kojusaabumine- selle vahega, et kodus ootab sind lisaks perele veel kõik muu armas. Eesti oli nii lahe, nii emotsionaalne ja hea mu vastu. Ma ütlen Eesti, aga ma mõtlen kõike, mida see maa tähendab mulle- kauged ja lähedased inimesed, uued ja tuttavad paigad, mu lemmiksöögid ja lemmik söögikohad, isegi mu vana kallis auto, mis igast otsast remonti juba vajab oli alati mu jaoks olemas( v.a. siis kui ta Muhusse poolkogemata jäi 😀 ), mulle kohutavalt meeldis ilm, mis oli ülivahelduv võrreldes mitmekuise palavusega, mis Küprosel meid suvel a-la-ti ootab.
19.juuni saabusime Tallinna
Me sõitsime juba enne jaanipäeva Muhusse ning meiega liitus meie Austria-pere, kelle jaoks see oli esimene kord Eestis ning tuleb tõdeda, et neil väga vedas ajastusega- on nii igav pärast meenutada, et käisin Tallinna vanalinnas ja selle lähiümbruses- aga käia ehtsal jaanitulel Eesti saarel ühes toredaimas külas ning sõita mööda kaunist mändidega kaetud saart- süüa suitsukala ning Muhu leiba, kuivatatud kala proovida( ja olla veendunud, et see ei lähe kohe mitte, maitse asi) ning lihtsalt nautida meie imelist puhast Eestimaad, valgeid suveõhtuid ja end muust maailmast välja lülitada(meil tegelikult ka Muhus nett venib aeglasemalt kui tigu).
Mina veetsin lastega Muhus pikemalt aega nagu tavaliselt ja mu kallis H tuli oma kolme ihukaitsjaga ka meile. Külastasime Saaremaad ja Hiiumaad(veendusin, et tahaks Hiiumaa mändide alla kolida mõneks ajaks). Meil oli hea.
Ma ei plaani kirjutada kõike detailselt, sest iga asi trükimusta ei kannata ning paljud asjad ei ole hiljem ka mulle endale huvitavad lugeda 🙂 Üldiselt olen rahul, et ma käisin lastega nii paljudes erinevates kohtades, külastasime inimesi, keda lapsed ei olnud kohanudki või keda nad olid viimati mõned aastad tagasi näinud. Kahjuks ma ei jõudnud mõnda inimest külastada ning teinekord ma ajastaks paari asja paremini, et seda enam ei juhtuks.
Minu isaga purjetamas käimine ning vanaisa(lastele siis vana-vanaisa) külastamine oli kindlasti üks tipphetk.
Lottemaa oli mega vinge ning sinna me lähme järgmine aasta ka kindlasti uuesti.
Me käisime Tartu kõige ägedamas ja lastesõbralikumas V spaas, Ahhaa keskuses ning linna peal jalutamas. Ma ei olnud enne tegelikult Tartus eriti käinud- kunagi kooliajal teatris Vanemuine ning bussiga lugematutel kordadel Kanepisse suundudes sealt läbi sõitnud. Tartu on ilus.
Ma mõtlesin selle V spa külastamise peale juba avamisest saati, kuid elades natuke liiga kaugel, ei olnud lihtsalt võimalik minna. Sel suvel ei olnud ka tegelikult otseselt aega sinna minna, me ohverdasime ühe nädalavahetuse, mil oleksime muidu Muhusse läinud. Ei kahetse! Teadsin tegelikult kohe et ei kahetse, kui broneeringut tegin! Kuna hotell on väga populaarne, siis ei olnud meil võimalik Deluxe tuba võtta ning võtsime sviidi- see oli reaalselt ainus nädalavahetus kus oleks saanud minna, ning kus tahe kõige suurem… eks 🙂 Lisaks hästi sõbralikule teenindusele vastuvõtulauas, ootas meid toas ka vahuvein ja puuviljavaagen. Väga mõnus! Tookord me käisime viiekesi ja mahtusime väga lahedalt ära, ma valin beebivoodi asemel alati suurema voodi ka oma kõige beebimale ning suuremad siis diivanvooditel. Alati. Ja seekord saime ühe diivanvoodiga hakkama. Olgu, me olime sviidis, aga ma tean kindlalt, et meie seltskond(ka meie kuueliikmeline pere) mahuks Deluxe tuppa samahästi ära. Neil on pakkuda diivanvoodi ning pisematele beebivoodi. Välismaal reisides broneerime alati kaks tuba(juhul kui korterit ei võta) sest me lihtsalt ei mahu ära ning tavaliselt ei olda nii vastutulelikud.
Spa oli super! See madala veega bassein lastele, kus laps isegi käpuli või põlvili vees olles ei jää vee alla tervenisti, väike liumägi, millelt isegi pisipisikesed saavad turvaliselt liugu lasta, see partide ujutamise ala.. Hästi populaarne oli meie pere seas veevool suuremas basseinis ja saunad. Kahju, et me olime vaid ühe öö, järgmisel päeval oleks tahtnud uuesti ujuma minna, aga lihtsalt ei jõudnud. See-eest pakutakse hommikusöögiks kõige muu hea seas ka pannkooke! Jah! Pannkooke! Meile väga-väga meeldis ning järgmine kord kui oleme Eestis pikemalt, lähme tagasi. Võib-olla kaheks ööks 🙂
Erinevalt eelmisest aastast veetsime suure osa suvest Tallinnas, tehes väga igapäevaseid toimetusi. Just see igapäevasus oli nii lahe, nii hea ja kodune tunne oli. Eestis me oleme eestlased, kohalikud,oma inimesed. Eestis me oleme kõike, mida me Küprosel ei ole. Isegi mitte eestlased- karm öelda, aga Küprosel oleme me venelased. Lasteaiaski läks aasta mööda, enne kui saadi aru, et meie lapsed päriselt ka vene keelt ei mõista. Siiski on mul pea püsti- mina tean, kes ma olen, kes mu lapsed on, kust me pärineme.
Lapsed veetsid palju aega Muhus, vanaemadega samal ajal kui lapsevanemad käisid Portugalis puhkamas ja uusi oskusi arendamas. 😀
Ma arvan, et meie suvi oli imeline! Lisaks kõikidele tegevustele, oli midagi mida lapsed ilmselt enim nautisid- nad rääkisid kõigiga eesti keeles.
Karini blogi 