Kirjutasin pühapäeval, kuid unustasin publish vajutada. ups.
Oh kui lahe nädalavahetus on olnud! Me käisime kahel päeval Larnakas purjelauaga sõitmas ning lihtsalt oli selline hästi easy-going olemine. Kui Illi laupäeval pakkus, et lähme Larnakasse, ta hea meelega sõidaks, kui tuult on ning me saaks rannal hängida… mõtlesin ma et ah ei viitsi jälle. Viimane kord oli nii tugev tuul, liiva lendas kõikjale ning lõpuks oli selline veidi tülpinud olek. Seda juhtub harva, et ma nii tunnen mere ääres, eriti Larnakas, kuid jah, mõnikord tuleb ikka ette. Oleks siis kohe üldse mõelnud teisiti, aga ei. Enne vaja ette pabistada ära ja siis nentida, et noh, pagana lahe oli.
Kuna tuult proffide jaoks piisavalt ei olnud, otsustasime hoopis lastele tundi pakkuda. Daniel esialgu ei tahtnud, Mikk oli kohe käpp. Mikk on käinud eelnevalt kahel korral merel juba, niimoodi vaikselt susinud, proovinud purjelauda. Seekord oli algus tsipa keeruline- tuli meenutada põhilist tehnikat ning sai juba tublisti hakkama. Kokkuvõttes oli poolteist tundi merel ning ehk oleks veelgi kauem olnud…
Aga ma tundsin ise ka et no ma pean saamam merele muidu suren 😀 Leppisin Margaritaga(instruktor) kokku, et kui mingi päev on hommikupoole lootustandev tuul, sõidan kohale ja harjutame beach starti. Arutasime mis me arutasime, kui Mikk lõpetas ja Daniel otsustas siiski mitte minna, läksin ise ja tegin ka ühe praktilise trenni. Sain beach stardi selgeks ning liikusime edasi jibe juurde. See võttis aega natuke rohkem. Olin liiga aeglane, siis vaatasin valele poole, kukkusin vette, kaotasin paar korda õige hetke ning pidin tavalise pöörde tegema. Lõpuks aitas Margarita nõuanne astuda kahe jalaga paralleelselt(muidu oleks siiski üks jalg ees pool ja teine sellest taga pool)laua taha poole ning siis hakata esimese käega(mastipoolne käsi) purje mere poole kallutama ning tagumise käega(laua sabapoolse käega) tõmmata, nagu vibunoolt ja tema ranged sõnad olid, et ta tahab, et ma ei jääks passima, hakkaks kohe pihta ja ei laseks liiga pikalt laual seilata ujujate ala poole. Sellest piisas, et oma elu esimene jibe ära teha! Ja siis veel mõned 🙂 . Järmise tunni teemaks leppisime kokku teistpidi jibe ja siis juba duck jibe. Järgmine tund tuli oodatust kiiremini, nimelt täna. Täna käis Daniel ka siiski merel ära, tegi oma esimesed sammud purjelaua maailmas ning talle jäi nii hea esimene kogemus, et juba tahab veel minna. Nagu mina. Lahe, et meil on mingi selline veeteema peres sees!







