Madriidis jah

Esimene päev ei olnud nii toimekas, sest olime lennust väsinud. Sättisime end sisse hotellis, loodetavasti kaks nädalat on piisav aeg et saada omale selline kodu nagu me tahaksime.

Hotelli lähedal jalutades näeb kunsti

Nicolas jäi magama peaaegu kohe kui autoga lennujaamast liikuma hakkasime. Käisime lihtsalt dushi all ja pikutasime voodites, sõime hotellirahva poolt jäetud puuvilju ning vaatasime hispaaniakeelseid multasid. Ühel hetkel tundus, et Nicolas ei plaanigi ärgata, mis meie plaanidega nii hästi ei sobinud ning ajasime ta üles. Illi uuris hotelli vastuvõtust kuhu sööma minna ning me ei pidanud pettuma. Hotell on Plaza de España väljaku kõrval ning kõikjale on jalgsi lihtne minna. Siin pean silmas just koos lastega liikumist- täiskasvanute reisil on jalutamise vahemaad loomulikult suuremad. Igatahes, tellisime head ja paremat sööki, ühed kanged mojitod ning olime. Lihtsalt kohalolemise rõõmus olime, vaatasime kauneid hooneid ja pidasime järgmise päeva plaani.

La Moraleja poole teel
Vaade ühele poole hotelli rõdult

Esimene kodujahi päev oli väga huvitav. Me käisime palju maju ja paari korterit vaatamas, kuid see tunne tekkis ühes majas. Kui oleme leidnud midagi, mis väga meeldib, on edasi lihtne. Latt on seatud ning iga asi, mis sellest madalam on langeb välja. Tuleb ainult see üks lemmik leida. Meil vedas ning leidsime teises majas selle mida me soovisime. Ülejäänud kodud langesid riburadapidi välja. Ning siis tuli teine päev ja ma leidsin uue lemmiku. Need kaks on üsna ühel pulgal, üks on vanem aga valgust rohkem. Teine uuem kuid pimedam. Vanemal majal on köök palju kulunum, suured seadmed vajavad vahetust, elektrilised aknakatted logisevad ja neid on vaja remontida. Kuid see on kahekorruseline, kalasabaparketi ja valgete seintega avar kodu. Uuem on igast küljest tipptopp, kuid sellel on kolm elukorrust lisaks keldris veel pesuruum ja service korter. Kuidagi palju… samas sellel helgel majal on ka poolkelder, mis on siis garaaz. Uuemal majal on ülilahe laste mängutoa potentsiaal kolmanda korruse näol. Seal on suured aknad ja palju ruumi, sisseehitatud riiulid ja kapid mida üüriline kaasa ei võta. Ehk siis oleks lastel omad toad ja lisaks veel mängutuba. See on nagu unistus ju. Hind on neil majadel peaaegu sama.

Lihtsalt kirjutan siin lahti seda tunnet, äkki koidab selgus.

Mõlemal päeval külastasime ka restorane oma uue kodurajooni väljakul. Mõlemad väga heal tasemel ning toit oli maitsev! Teine restoran Cabaña Marconi oli toidu poolest isegi parem. Meil said kõik taldrikud tühjaks ning tellisime isegi juurde 🤭 Esimesel päeval külastatud La Maquina toit oli ka maitsev, lihtsalt isu oli vist väiksem…

Eile õhtul käisime veel seda esimest lemmikut vaatamas, et kindlalt veenduda, mille poole valik langeb. Ei saanud ikka selgeks mida me tahame. Esmaspäeval vaatame selle vanema maja uuesi üle ning siis peame otsustama.

Ühe maja hoov

Oh kuidas mulle meeldib et siin on ka suvel pikalt valge! Kui ma instagrami story panin ühel õhtul pargis mängimisest, kell oli vist üheksa ja väljas päris valge, kirjutasid mu vene tuttavad Küproselt et see on see mida ka nemad igatsevad!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s