Ma kuidagi sattusin instagramis jälgima Hermes moemaja tegemisi. Ühel hetkel postitasid nad pildi läbi aegade kasutusel olnud Hermes signatuurkarbi fotodega. Beežist tänapäeval tuntud oranžini. See pilt tõmbas mu tähelepanu ja uurisin aastaarve. Sel hetkel oli mul kasu raamatust “Õmblejanna Madriidist” kogutud ajaloolisest infost- enne teist maailmasõda oli kasutusel beež, mis oli loomulikult peen toon, kuid sõja ajal ning ka peale teise maailmasõja lõppu ei olnud pakke- ning kangamaterjalid nii kättesaadavad. Paber kulus ära telegrammide saatmiseks, kangas sõjaväe riietamiseks. Siit tuli otsus kasutada tooni mida oli kõige laialdasemalt saada. Ning meil ongi valminud oranž Hermes signatuurkarp. Jah, aja jooksul on kuldne serv tagasi tulnud, mis sõja ajal oli liigne luksus, kuid just see kaunis ja ainulaadne oranž ongi jäänud püsima oma unikaalsuse tõttu. Ma arvan. Mida ma tahan sellega öelda on see, et kui ma oleksim muidu seda sama pilti instagramis märganud, ei oleks ma osanud nii kaugele näha! “Õmblejanna Madriidist” tegevus toimub teise maailmasõjaaegsete Madriidi ja Maroko tänavatel- hästi kaasahaarav ja põnev jutustus tollest ajastust moe vaatenurgast 🙂
