Kahjuks jäigi juulikuu vahele. Kui ma juunis Gladwelli raamatuga lõpetasin, olin ka nibin-nabin uut alustamas, kuid ma lihtsalt ei suutnud. Hoopis nautisin päris elu ja päris hetki, randa ning natuke pakkimist ka. Pakkimishoos sai palju asju ära antud ja ka minema visatud. Kohe oli parem tunne!
- Haruki Murakami – Men without women
- Susan Luitsalu – Ka naabrid nutavad
Ma loen hetkel ka Eesti novell 2020. Novellidega nagu ongi nii, et kui meeldib, siis leiad ikka ja jälle tee nendeni tagasi. Mulle meeldivad, ka ise soovin kirjutada kunagi…
See naabrite raamat oli täiega lahedalt kirjutatud. Mõnus kerge lugemine, ootan äkki ikka tuleb järg ka! Ei saa ju niimoodi lihtsalt lõppeda…
Murakami oma oli aga melanhoolne, hea rahulik lugemine. Raamat koosneb lühijuttudest ning Murakamile omaselt jääb midagi õhku rippuma ja tekitab soovi diskussiooniks, oleks vaid keegi kes samal ajal loeb.. 🙂

